Näitused

november 2024

Näituse MINU KIRG õlimaalide autor Eve-Ly Villberg (Luiga) on Keilas sündinud (1964) ja praegu Tallinnas elav ja tegutsev visuaalkunstnik, kelle põhilisteks väljunditeks on maalikunst, kalligraafia ja värvipliiatsitehnikas illustratsioonid.

Näituse põhiosa moodustavad lillemaalid, millede loomine sai alguse ühest üllatuslikult kulleriga saabunud lillekimbust, mis inspireeris kunstniku looma varasematest maalidest suuremas (100 x 100 cm) formaadis lillemaali. Tänaseks on samalaadseid lillemaale valminud juba 20, milledest paljud on üleval käesoleval näitusel. Iga maalil kujutatud lillega on autoril oma emotsionaalne side ja lugu ning neis maalides kajastuvad tema läbielatud kogemused ning mälestused maalil kujutatud lilledega. Nii on kressid tema mälestustes alati olnud isakodus sauna ees ja astrid seotud kooli algusega. Saialilli oli ema alati kevadeti külvanud, et teha nendest salvi, mis aitas igal kriimustusel paraneda ning vesiroosid kaunistasid sealsamas koduaias tiiki. Eriti on teda veel köitnud liiriste värviküllane pehmus ning lemmiklillede orhideede püsiv ilu.

Eve-Ly Villbergi loomingut iseloomustab kunstiline tundlikkus ja värviderohke väljendusrikas stiil. Tuntud oma unikaalse lähenemise poolest maalikunstile on tema mitmekülgsetes teostes kokku sulanud traditsioonilised maalimistehnikad kaasaegse kunstiga. Kui varasemalt olid põhilisteks töövahenditeks spaatel ja svamm siis sellel näitusel olevad lillemaalid on maalitud põhiliselt ühe suurema pintsliga. Kaheks läbivaks teemaks on kunstnikul olnud lilled ja kodulähedane meri ning Haven Kakumäe jahisadam oma veepeegelduste ja purjekatega.

Joonistamise ja kunstitegemise võlud avastas Eve-Ly juba varajases lapsepõlves, veetes suure osa ajast joonistades ja osaledes kunstiringi töös kodulähedases Raasiku põhikoolis. Kunstihariduse on ta omandanud Tallinna Kunstigümnaasiumis (end. Tallinna 24.kk), erinevaid maalitehnikaid omandanud Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia erinevatel kursustel. 80-ndate aastate keskel, peale Tallinna Rahvaülikooli Villu Tootsi kirjakunstikooli lõpetamist, töötas ta kujunduskunstnikuna Hotellis “Olümpia”, TK Autoteenindus ja AS Refit, tehes põhiliselt kalligraafias reklaamplakateid  ja  kujundades reklaamviitasid ning logosid.

Õlimaalimisega on ta tegelenud alates 2013.aastast ning kõik käesoleva näituse maalid on valminud Lootuse Maalistuudios või kodustuudios maaliõpetaja Kerttu Soansi juhendamisel.

Kui varasemalt on ta mitukümmend aastat töötanud müügi-ja klienditeeninduse alal ning  maalimine on olnud pigem hobi siis peale viimasest töökohast struktuurimuudatuse tõttu koondamist 2022.a. sügisel, on ta vabakutseline kunstnik. Maalimise kõrvalt tegeleb Eve-Ly erinevate projektidega sh. mahetoodete hulgimüügiga.

Käesolev on Eve-Ly Villbergil 12 aasta jooksul 26. isikunäitus. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel Eestis ja Soomes ning   tema teoseid on erakogudes nii Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis, Austrias, Austraalias kui ka USA-s.

Näitusel eksponeeritud maale on võimalik omandada, toetades sellega Eve-Ly edasisi õpinguid ja näituste korraldamisi.

oktoober 2024

11. novembril 2020 avati Tori bussijaamas pidulikult bussijaama galerii.  Idee tekitada bussijaama galerii tuli Argo Juskelt. Fotod, mis on Tori piirkonna hõngulised, tegi galerii jaoks Ülo Soomets.

Esimese näituse pealkirjaks sai Lumevalge. Nüüd on saanud galerii piltidest rändnäitus.

september 2024

Mulle meeldib ajada värvid lõuendil laiali ja siis vaadata,mis hakkab looma.
Loomad tulevad ise enda väega.

Ene Kennik
FB Ene Art Home
mummuala@gmail.com

juuni, juuli, august 2024

aprill, mai 2024

märts 2024

MARJU BORMEISTER
22.12.1945 Tallinn

marjubormeister@gmail.com
+372 56 687 977
https://www.facebook.com/marju.bormeister
https://www.instagram.com/marjubormeister/

Tallinna 2. Keskkool (praegune Reaalkool)
1985 ERKI (maalikunstnik -pedagoogi diplom)
2001 EKA kunstiõpetaja täiendkoolitus
1990 sügisest Eesti Kunstiakadeemia õppejõud
1997 sügisest vabakutseline kunstnik

Õpetanud külalisõppejõuna maali, monotüüpiat, akvarelli ja kompositsiooni Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Ülikooli maaliosakonnas.

Esinenud näitustel 1980 aastast
Eesti Maalikunstnike Liidu liige (1993)
Eesti Kunstnike Liidu liige

INDREK MIKK
27.03.1975 Pärnu

indrekmikk@gmail.com
+372 56 73 774

https://www.facebook.com/indrek.mikk
https://www.instagram.com/indrekmikk/

1993 Pärnu 1. Keskkool
1997 EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise eriala

2024 Raasiku vallavalitsus, planeeringute spetsialist

Eesti Arhitektide Liidu liige

ÜHISED NÄITUSED

2020 juuli
„NII ON“
Kärdla Kultuurimaja galerii

2021 detsember – 09.jaanuar 2022
„KUKK, JÕUSÖÖT, KIREV MAJA“
Pärnu Linnagalerii, raekoda
koos Vuhti Maja (Annely Raev, Ann Roosileht)
Inimesed Vaatavad Merele (Villu Plink, Kristjan Sisa, Margit Mikk)

2022 aprill
„NII ON 2“
Salme Kultuurikeskuse galerii

2022 juuni-juuli
„MAALIGA MAALE JA MITTE AINULT….“
Tuula kogukonnakeskus

2022 september-oktoober
„KOOSOLEK“ Pärnu „Endla“ teatri Küüni galerii

2022 detsember-jaanuar 2023
„Supp. Praad. Magustoit.“
Kullo galerii, Kuninga 6, Tallinn

2023 07. märts – 01.aprill
„Väga hea näitus“
Kose Kultuurikeskuse galerii

2024 21. jaanuar – 10.veebruar
„Neto ja Bruto“
GÜ galerii, Pärnu mnt. 154, Tallinn

jaanuar, veebruar 2024

TABADA HETKE …

… see on fotograafi eesmärk, rõõm ja rahuldus.

Pole vahet, kas see toimub kodus, linnas, Eestis või kaugemal.

Olulised on hetked, mis otsekui iseenesest end kätte mängivad, lihtsalt vajuta nuppu ja püüa kinni. Avatud silmad, lahtine süda ja kiire reaktsioon – need on fotograafi abilised. Sest parimad pildid sünnivad ette teadmata ja planeerimata.

Vaja on julgust kohe otsustada. Kui jääd liiga mõtlema, siis on pilt kadunud – see ei kordu enam. Juba sekund hiljem on kaadris teised inimesed, teine vaatenurk, teine valgus ja teine meeleolu.

Otsimata leitud ning mis peamine – tabatud hetked – on nüüd paberile pandud, raamitud ja huvilistele äratundmiseks, kaasaelamiseks ning meeleolu taasloomiseks välja pandud.

MEIL ON RÕÕM JAGADA!

Hetki on tabanud Pärnu Fotoklubi liikmed: Rein Holtsmann, Ave Höövel, Margit Jaanson, Rein Jänes, Kersti Järva, Aiki Järviste, Lii Krass, Karmen Kärg, Leles Luhse, Aiver Oja, Liivi Pihlasalu, Henn Soodla, Kristina Ruhno, Urmas Luik

detsember 2023

Nooruke Ukraina kunstnik Sashenka Putrya sündis Ukrainas Poltava linnas 2. detsembril 1977 ja lahkus elust 24. jaanuaril 1989 raske haiguse tagajärjel kõigest 11 aastasena. Tema loominguline pärand on tohutu: 2280 joonistust ja kompositsiooni. Aastail 1989 kuni 2021 toimus enam kui 230 Sasha Putrya personaalnäitust 11 riigis. Eestis eksponeeritakse tema töid esmakordselt.

Sashenka püüdis oma kunstiga seda maailma muuta, muuta seda lahkemaks ja ilusamaks. Oma joonistustesse pani ta igaveseks kogu oma armastuse ja vajaduse ilu järele, mis oli talle kallim kui elu.

Andeka kunstniku joonistustel on muinasjutulised ja ajaloolised süžeed, portreed, vaimsed teemad, kosmoseteemad, loomad. Samas on tema lapselikult naiivsed teosed täis sügavat tarkust, kõrget vaimsust, harmooniat, erakordset ilu ja elurõõmu, nad säravad erksates värvides ja on hämmastavalt täiuslikud – neis on kehastunud Sašenka enda ainulaadne ja kaunis vaimne maailm, tema Ilu universum. Sasha Putrya elu ja looming on ere näide fenomenist, mida tänapäeval tuntakse Valguse lastena, uue teadvuse lastena.

Sashast on loodud kuus dokumentaalfilmi, avaldatud kaks dokumentaaljutustust, värvilised kataloogid ja joonistuste albumid ukraina, vene, saksa ja ingliskeelsete tekstidega. Poltava kunstigaleriis avati Sasha Putrya nimeline laste näitusesaal, korraldatakse rahvusvahelisi laste loomingu konkursse. Lasteaia hoonele Poltavas on paigaldatud mälestustahvel.

Noor kunstnik pälvis postuumselt:

– Päästja Kristuse kuldmedali „Inimväärse elu eest“, 1998;

– Püha Nikolause ordeni „Headuse suurendamiseks Maa peal“, 2000;

– Hõbekattega antiikse ikooni „Kõigevalitseja Kristus“, 2001;

– Kogu India ühenduse Nehru Bal Samiti riikliku auhinna „Kalasari Award“, 2001

Näituse korraldaja: Eesti Roerichi Selts www.roerich.ee  roerich.tln@gmail.com

Näituse kuraator: Maryna Lohinova, kulturoloog, publitsist, Harkiv, Ukraina

november 2023

Igal paigal on oma väga iseloomulik heli. Paigad võib jagada terve ja katkise heliga paikadeks. Terve heliga paiga näiteks sobib linnadest kaugel asuv mets. Metsas on erinevad helisagedused erinevate liikide vahel suuresti jaotatud. Näiteks hüüp kostub madalal sagedusel, kägu temast tunduvalt kõrgemal ja lehelinnud omakorda veel kõrgemal. Nahkhiir on juba aga nii kõrgel, et inimkõrv enam hästi ei kuulegi. Näitena toodud liikide tekitatud häälitsused sagedusalas peaaegu ei kattu. Seetõttu toimub suhtlemine takistusteta. Huvitaval moel on sellise struktuuri järgi toimuv loodusheli inimesele meeldiv ja inimest rahustav.

Katkise heliga paiga näiteks on linn, just kesklinn, kus enamasti erinevate mootorite tekitatud helid on hõivanud kogu kuuldava sagedusala. Sellepärast on siin vähe suhtlemisruumi teistele liikidele. Ühine loodusvara – vaikus – on raisatud, sest enamasti ka inimene ise ei kasuta enda poolt tekitatud heli inimese jaoks mõistlikul moel. Vastupidi, kirjeldatud inimtekkeline – inimkultuuri harjumuste viljelemise tulemusel tekkinud heli – võib muuta inimese füüsilise keha haigeks.

Inimene kujundab füüsilist keskkonda pidevalt ümber. Ta teeb seda nii teadlikult kui ka ebateadlikult. Ja teeb ta seda kultuuris valitsevate arusaamade järgi. Minu sooviks on, et keskkonna ümberkujundamise protsessis leiaks teadlikumat tähelepanu iga paiga juurde kuuluv heli.

Ilmvõimatut soovides soovin, et ühel hetkel tulevikus toimiksid inimeste tekitatud helid inimkooslustes sama tervendavalt, nagu on seda loodushelid.

oktoober 2023

Prantsuse Instituut esitleb:

3.-31.10.2023 on Pärnu kontserdimajas eksponeeritud nimeka prantsuse fotograafi André Perlsteini ülesvõtted Ameerika jazzilegendididest, ent ühtlasi ka muusika- ja 1960. aastate Pariisi ajaloost, mis on jäädvustatud ikoonilistes kontserdisaalides L’Olympia ja Salle Pleyel, Prantsuse raadios ja televisioonis.

Jazzisõpru tervitavad nii lavalaudadel kui ka kulisside taga võrratud Ella Fitzgerald, Miles Davis, Nina Simone, Ray Charles, Duke Ellington, Cecil Taylor, Cannonball Adderley, John Lee Hooker ja Jimmy Smith.

André Perlstein (snd 1942) on teinud pressi- ja moefotograafina koostööd suurte Prantsuse väljaannetega Elle, L’Express, Paris Match, Le Point, VSD jpt. Prantsuse Instituut tutvustas Perlsteini eesti publikule esimest korda paar aastat tagasi, kui tema unustamatud fotod Prantsuse uue laine võtteplatsidelt olid näitusel Eesti Filmimuuseumis, Artises ja Tartu Elektriteatris.

Fotograaf: André Perlstein (FR)
Kuraator: Ulla Kihva, Prantsuse Instituut Eestis
Koostöös: Pärnu kontserdimaja

September 2023

 juuli 2023

Käesoleval suvel möödub sada aastat tunnustatud Pärnu kunstniku Bruno Sõmeri sünnist.

Bruno Sõmeri (aastani 1939. Schön) sündis 15. juulil 1923. aastal Pärnus Räämal. Peale algse hariduse omandamist kohalikus linna algkoolis, asus ta esmalt õppima Pärnu Kaubanduskeskkooli ning seejärel Tihemetsa metsatehnikumi. Elumuutvaks sündmuseks sai aga kohtumine Pärnumaal suvitanud kunstnik Karin Lutsuga, kes peale lühiajalist juhendamist suunas noormehe õppima Tartusse, kooli, mis kandis tollal nime Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused, kuid mis oli tuntum endisaegse nime Pallas järgi ja mis ajutiselt sai selle nime tagasi ka Bruno õpingute ajal.

Tema õppejõududeks Tartus olid Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu, Ado Vabbe ja Elmar Kits, ning kursusekaaslasteks Ülo Sooster, Valdur Ohakas, Lembit Saarts jt. Mobiliseerimine Saksa armeesse tõi kaasa esmalt pealesunnitud pausi õpingutes, ning seejärel, sõjajärgses nõukogude Eestis, õpingute katkestamise võimalike repressioonide ohus. Bruno naases kodulinna Pärnusse joonistusõpetajaks. Kogu hilisem elutee oligi Brunol seotud kunstiga, seda nii argitöös erinevates Pärnu ettevõtetes, kui ka kujutava kunstnikuna. Kunstiõpingud sai Bruno lõpule viia alles 1970ndatel, tehes läbi Tartu Kunstimuuseumi juures tegutsenud kujutava kunsti kaugõppekursused.

Näitustel hakkas Sõmeri osalema juba alates 1947. aastast. Loomingus algselt valdavaks olnud õlimaal asendus 1970ndateks akvarelliga. Nende kahe ühendamisel jõudis Bruno 1990ndatel välja isepärase autoritehnikani, mida ise nimetas vesivärvimaalideks, ning mille täpsemad töövõtted on jäänud saladuseks tänapäevani. Käesoleval mälestusnäitusel on väljas paremik Bruno hilisema loomeperioodi töödest.

1991. aastal pälvis Bruno Sõmeri Pärnu linna kunsti aastapreemia, ta on aastast 2004. Pärnu linna vapimärgi kavaler ja Jannseni preemia laureaat, kunstiühingu Pallas auliige aastast 2012.
Sõmeri suri 2014. aastal ja on maetud Pärnu Metsakalmistule.

juuni 2023

Pärnu kunstnik Mati Luhtjärv (s. 1946) on õlimaaliga tegelenud alates 1981. aastast. Osaledes Pärnu kunsti ülevaatenäitustel juba aastast 1984, on tema maalide omapärane käekiri saanud tuntuks ja tuttavaks kogu Pärnu kunstipublikule. Ta maastiku- ja meremaale iseloomustavad õhuline koloriit ning unenäoliselt hajusad detailid ning inimfiguurid.

Lisaks aastakümnete pikkusele osavõtule ülevaatenäitustest on tal olnud kodulinnas ka mitmeid isiknäituseid, samuti on Mati Luhtjärv osalenud oma maalidega näitustel Lätis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Albaanias.

Näitus Pärnu kontserdimaja galeriis jääb avatuks kuni 30. juunini ning on külastatav argipäeviti kell 10-15 ja õhtuti kontserdite toimumisaegadel.

mai 2023

märts, aprill 2023

Traditsioonilisel kevadnäitusel on üleval Pärnu Kunstide Kooli kunstiõppetooli õpilaste joonistused, maalid, graafika ja kompositsioonid. Näitusel on eksponeeritud enam kui 60 tööd.

Tule uudista noort kunsti!

jaanuar, veebruar 2023

5.-31. detsember 2022

Muusika saab tõeliselt heliseda, kui on oskust ka pausi kasutada. Üks toetab teist –  luues rütmi ja vaheldumise. Ja ka vaikus võib sisaldada imelist muusikat.

Pärnu Fotoklubi 2022 aastat kokkuvõttev näitus on pühendatud Pärnu Kontserdimaja 20. juubelile. Muusika ja vaikuse meeleoludega mängivate piltide hulka on poetatud mõned kaadrid kontserdimajast endast, hoone ehitamisest või siis lausa laadaplatsist, mis täitis kontserdimaja asukohta enne ehituse algust.

Näitusel osalevad: Henn Soodla, Aiver Oja, Karmen Kärg, Aiki Järviste, Rein Holtsmann, Margit Jaanson, Ave Höövel, Kersti Järva, Liivi Pihlasalu, Leles Luhse, Rein Jänes, Lii Krass.

1 .- 31. oktoober 2022

22. august – 30. september 2022

Maailm on täis valgust ja varje, värve ja hääli, tuult ja vaikust ning emotsioone. Vahel ma saan neist aru ja näen – siis maalin ja pildistan, püüan hetke, tunnen rõõmu ja jagan teistega. Olen õnnelik, kui minust aru saadakse. Vahel maalin enne ja siis alles näen. See on minu jaoks mediteerimise vorm. Ma ei kujuta maailma sellisena, nagu see on, vaid mängin kujundite ja värvidega. Iga pildi alguseks on mingi tunne või valgus, vari, värv või hääl. Kui vaataja korraks seisatab ja mõtlema jääb, siis olen midagi edasi andnud, temaga suhelnud, ja seda polegi nii vähe meie kiirustavas maailmas.

Olen Pärnu kunstiklubi liige ja alates 1991. aastast esinenud näitustel Eestis, Soomes, Lätis, Itaalias.

Marju Lorentson

7. juuli – 30. juuli 2022 galeriis ja 2. korruse fuajees

Arhitektuurifotograaf Arne Maasiku juubelinäitus Pärnus

s. 28.04.1971

Eesti üks tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik tähistab oma 50. juubelisünnipäeva Pärnu kontserdimaja Galeriis 7. juulil 2022 avatatud isikunäitusega.

Pärnu Kontserdimaja külastajatele avatud näitus on tunnustatud kunstniku retrospektiiv tema  varasemast mitmekülgsest loomingust, mis on pälvinud ka tunnustust  rahvusvahelises kunstimaailmas. Nii on Kristjan Raua ja Kultuurkapitali aastapreemia laureaadi isikunäitused jõudnud ka New Yorki, Rooma, Moskvasse, Helsingisse, Veneetsiasse, Berliini ja Luksemburgi.

Arne Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafia poolest, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism.

Maasik on valinud oma juubelinäitusele just need tööd, mis on tema meelest hästi õnnestunud ja seetõttu talle ka väga südamelähedased.  Juubelinäituse tööpealkiri võikski olla Maasiku enda lemmiktööde näitus.

Nii saab külastaja näha Arne Maasiku pilte varasemalt toimunud näituste seeriatest nagu

„VagaVesi” , „New York”, „Pusad”, „Limen”, „Nature Morte” ning „Geomeetria ja Metafüüsika” .

Näitusmüügist saadud tulu läheb Arne Maasiku viimaste aastate loomingu ülevaateraamatu väljaandmiseks.

Juubelinäitus jääb Pärnu Kontsertimajja avatuks kuni juuli kuu lõpuni.

www.arnemaasik.org

8. aprill – 31. mai 2022

Maris Siimer:

See on minu esimene maali-, ühtlasi ka isikunäitus.

Alustamise juures on ikka midagi veidi ebakindlat, kobavat, otsingulist. Otsingut hinges ja maalimistehnikas.

Olen viimased aastad teinud peamiselt illustratsiooni, mis on kätkenud endas graafilist joont ja peensusteni detailirikkust. Olen tundnud vajadust sellest peensusest eemaduda ja leida viisi astuda kaugemale ja samas minna sügavamale. Ikka hinges.

HORTUS elik aed

Hortus tähendab ladina keeles aeda. See on minu jaoks ruum, milles on olemas kõik, mida parasjagu inimesena vajame. Aed ja Ruum meie endi sees.

Vaadata seda aeda kaugemalt, jõuda pisidetailidest üldistamiseni, maalida suurelt ja hoogsalt, kontrollimata, kartmata eksida. Jõuda suurema pildini. Abstraktsuseni. Jõuda hingeruumini, kus peegelduvad väravad, mis juhatavad sind edasi. Need on salaväravad.

Jõuda arusaamiseni, et sinus endas ongi see aed, kus idaneb kõik, kus kasvab kõik, kus noppida saab kõiki vilju, mida tegelikult soovid.

Idee juures maalida hoogsate pintslitõmmetega, on siiski olemas ka kõik maalilised peensused, erinevad värvidekihid, mis ühelt poolt tähistavad justkui kunstniku ebakindlust, teisisõnu noorust ja eksperimenteerimist,  teisalt sümboliseerivad kulgemist, muutumist, küpsemist, pühendumist. Kihistused nagu inimese eluski – hinges ja ühiskonnas.

Jah… vaadata distantsilt ja siis tõdeda, kui palju ilu, sügavust, lõputut ses aias on. Kogeda enamat kui käega katsutavat ja silmaga nähtavat.

Hingeaed.

Vaata ka: www.marissiimer.com

25. veebruar – 4. aprill 2022

2022. aastal täitub 128 aastat esimesest eesti postkaardist. Nimelt lubati 1894. aastal Vene keisririigis (mille koosseisu tollal Eesti kuulus) postkaarte valmistada ja müüa peale riigiasutuste ka eraettevõtjatel ning sama aasta juunis kuulutaski  Tallinna raamatukaupmees ja kirjastaja F. Wassermann kohalikes lehtedes, et müüb Tallinna vaatega postkaarte. Samast aastast on samuti teada postkaarte Pärnu ja Tartu vaadetega. Ajastu sotsiaalseid ja majanduslikke arenguid silmas pidades on loomulik, et baltisaksa  postkaardikirjastajatele lisandusid juba 20. sajandi esimestel aastatel tõsist konkurentsi pakkuvad eestlastest kirjastajad ja fotograafid. Sajandi teise kümnendi alguses kuulusid Tallinna postkaartide suurimate kirjastajate hulka nii baltisakslased Richard von der Ley, Kluge ja Ström, Ferdinand Wassermann, H. J. Lewinthal kui ka eestlased Jakob Ploompuu ja Jaan Kristin (I. Christin). Nende ja kaasaegsete kolleegide tööd lõid vanalinnavaadete standardvaliku, mida siiani Tallinna turistliku identiteedi jäädvustamiseks ja edasiandmiseks reprodutseeritakse.  

Harry Liivranna kureeritud näitusel on väljas Akadeemilise Raamatukogu baltika osakonna fotokogust pärinevad postkaardid, mis kujutavad kõigile tuttavaid Tallinna kuulsaid vaatamisväärsusi ja populaarseid motiive enne I maailmasõda, sealjuures varemnägemata nurga alt.

Harry Liivranna kureeritud näitus inspireeris Pärnu kunstnikku Jan Leo Grau´d astuma väljapanekuga dialoogi ning avama akna ka oma kodulinna ajaloolistele vaadetele.

Grau taaskasutusel põhinev installatsioon koosneb varasemalt näituselt pärit tekstiilitrükkidest, mis kuuluvad tema autoriseeriasse “Unustamatud mälestused”. Nendel tekstiilidel on kujutatud paberiribalaid, mis on eelnevalt olnud muuseumi kogudesse kuulunud totod ning mis on läinud mahakandmisele ja paberihundis hävitatud. Grau on andnud nendele fotodele uue ja abstaktse elu. Tekstiilitrükkidele on antud väljapaneku jaoks Grau lisanud pildikesi Pärnu vanadest vaadetest. Reprodutseeritud postkaardid on pärit Pärnu Muusemi kogudest aga ka erakollektsioonidest.

7. oktoober – 30. november 2021

05.-18.juuli 2021

Näitusel põimuvad Mauri Grossi viimaste aastate lopsakad võsa- ja lillemotiivid tema monokroomse minimalismisarjaga tuues kontrastide kaudu esile nii nende tehnilised kui sisulised varjundid. Tulemuseks on omamoodi kihiline traditsionalism ja uudistoode, mis seisneb peensusteni väljamaalitud pinna värviga ülevalamises. Nii toimides puudutab Gross teemana ka halastust, mida ta oma varasemas loomingus on omakorda interpreteerinud erinevates kontekstides – maalikunst kui töö, küsimus maalikunsti surmast, kivisse raiutud ennastohverdavad antiikkangelased.